Uue kodu ostmine: kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?
Mäletate aegu, kus inimesed paberil kodu ostsid, seejärel kadusid arendajad-ehitajad rahaga nagu tina tuhka? Või alustati küll suure hooga ehitust, aga valmis ei saanud maja kunagi. Mida peaks teadma kui osta kodu veel ehitamata majja?
Vastab Epicenter Kinnisvara jurist Kairi Ummus:
Selliseid asju nagu toimus uusarendustega veel 10 aastat tagasi, et inimesed jäid oma rahast ilma, täna toimuda ei saa.
Esiteks ei oleks sellisel arendajal meie turul enam pikka pidu, konkurents on suur ja ostjate petmine muutunud väga haruldaseks. Loomulikult tasub enne teha väike taustatöö, kui arendajaks-ehitajaks on tõesti täiesti tundmatu ettevõte, kel varasemast ühtki tööd ette näidata pole, tasub ostu suhtes järele mõelda.
Tänapäeval ei tule ostjal tasuda enne kodu valmimist tervet summat. Veel ehitatava korteri ostmisel makstakse kõigepealt vaid 10 – 20% korteri hinnast. Arendatava ehitise puhul on protsess järgmine: ostja käib kõigepealt notaris, kus sõlmitakse müügileping – tegelikult võlaõiguslik leping, milles on täpselt kirjas, mida ostetakse, kui suur on korter, milline on viimistlus jne. Siis tehakse ka ettemaks. Kui korter on valmis ehitatud, teeb ostja ülevaatuse, annab teada, kas talle kõik sobib. Kui jah, siis minnakse taas notarisse, kus sõlmitakse lepingu asjaõiguslik osa ja alles siis makstakse ülejäänud osa korteri hinnast, tavaliselt on siis kaasatud ka pank.
Kui juhtub, et üks lepingupool taganeb tehingust sel perioodil, mis jääb ettemaksu ja korteri valmimise vahele, siis on müügilepingus ette nähtud leppetrahvid. Tavaliselt on need 5-10 % müügihinnast.
Kõikide nüanssidega aitab ostjat maakler, tema teab, mida arendajalt nõuda, küsida ja mida peaks lepingusse täpselt kirja panama. Täna on müügilepingud tihti 20 lehe pikkused, veel kümme aastat tagasi võis kõik olla vaid ühe lehel. Täpsemad lepingud tagavad õnnelikuma tehingu.
Oluline on ka kirja panna, millisel perioodil ja kes hangib uuele majale kasutusloa. Kui seda punkti lepingus pole, siis võib juhtuda, et uue kodu omanikud saavad selle kohustuse endi õlule.
Lisaks aitab maakler kliendil teha paremaid, kaalutletud otsuseid. Näiteks ei oska paljud inimesed korteri plaani lugeda ja “paberil kodu” visualiseerida, nii võib juhtuda, et valmis korteri magamistuppa ei mahugi sinna kavandatud mööbel või garderoobikapp.
