Käesolevast aastast hakkas kehtima Võlaõigusseaduse (VÕS) uus versioon, mis lisab üürisuhtesse täiendavat paindlikkust, näiteks leppetrahvide, kõrgemate viivisemäärade ja lihtsama lepingu ülesse ütlemise näol.
Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma, mille suuruses on enne rikkumise toimumist kokku lepitud. Leppetrahvi sätted peavad olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Leppetrahvi saab esitada eluruumi üürilepingu mitterahaliste rikkumiste korral. Näiteks, keeld pidada üüriesemel koduloomi, keeld suitsetada üüripinnal või keeld häirida naabreid ülemäärase müraga öötundidel.
Leppetrahvi suurus üksikrikkumise kohta ei või ületada 10% ühe kuu kokkulepitud üürist ja erinevate rikkumiste puhul kokku mitte rohkem kui 20% ühe kuu üürist.
Näiteks, kui üürnik tasub üüri, kõrvalkulusid ja hoone korrashoiu- ja parenduskulusid, mille kogusumma kuus on 500 eurot, siis ei saa üürnikult ühe rikkumise eest nõuda rohkem kui 10% ehk 50 eurot. Kui kuus on mitu rikkumist, siis ei saa leppetrahvide kogusumma ühe kuu kohta ületada 20% ehk 100 eurot.
Leppetravi ei saa rahuldada tagatisraha arvelt ning see tuleb üürnikult eraldi välja nõuda.